Reede 29.11

Teisipäevast neljapäevani õhtune vahetus ja ei midagi erilist. Reedel käisin juuksurite kooli vaatamas. Ühtlasi sain kätte oma allkirjastatud ja tembeldatud Erasmuse paberid. 

Srednja Frizerska Šola Ljubljana. Õpivad pärst põhikooli kolm aastat nagu meil kutsekoolides on.

Korraks nägin neid vahetusõpilasi kes Pärnus käisid. Kleepisid just ühes klassis oma muljeid ja pilte suurele plakatile kokku.  Kool jättis väga sümpaatse mulje, viisakas turvamees, terve koridori täis riidekappe, viipekaardiga avatavad, salongid puhtad ja moodsad. Linnarahvast käib ainult siis kui õpilased ise neid modellideks kutsuvad ja on enamasti nende endi sõbrad. Raha eest nad kooli salongides tööd ei tee.

Ja linnas algas jõuluhullus! Musta reede esimeme päev.

Minul on viimane nädalavahetus selles linnas. Peangi viimaseid plaane et mida veel ette võtta jõuaks.

Esmaspäev 25.11

Olin kutsutud ja käisin Ljubljana juuksurikooli Srednja Frizerska Šola  Ljubljana (https://www.frizerska.si/) heategevuslikule šoule mis toimus uhkes kultuurihoones. Õpilasi on koolis palju, see kajastus soengute hulgas ja esinejate rohkuses. Üle tunni aja tihedat etendus. 

Soengud olid teemade järgi ja iga teema lõppedes esinesid teised kooli andekad õpilased. Kaks poissi mängisid neljal käel sünti, üks kaunis kõhutantsija tüdruk oli väga professionaalne, siis oli üks tüdrukute võimlemise grupp, üks soololaulja jne. 

Üritusest proovisin mõne jäädvustuse ka teha, aga saali valgustus ja minu istekoht ei võimaldanud kahjuks alljärgnevast enamat.

Laupäev 23.11

Vaba päev. Varajane äratus ja 7.40 sõit bussiga Ljubljanast mere äärde Lucijasse. Sinna on üle mägede 2,5 tundi sõitu ja umbes 100 kilomeetrit. Küll aga oli temperatuuride vahe märkimisväärne. Täiesti ootamatult 17 kraadi sooja ja meeldivalt mahe tuuleke.

Puhas ja korras rand, praegu küll mitte enam nii turistirohke kui arvatavasti suvel.

Ja kalamehed ikka õnge leotamas, aga seekord püügiks hoopis kalmaarid.

Lucijast jalutasin mööda rannapromenaadi järgmisse linnakesse nimega Portorož. Kuulus rannakuurort. Hotellid ehitatud mäe külge pidi üles

ja mitte ainult inimestele.

Veel mööda promenaadi edasi on linnake nimega Piran. See oli kõige ägedam linn. Vanalinn eraldi kellatorini ja kirikuga kui uhke linnamüüri ja vaadetega.

Pilk kinnisvaramaakleri aknale noh nii ainult võrdluse jaoks.

Esmaspäev - reede 22.11

Kõik viis päeva peaaegu ühesugused, hommikune vahetus ja kahest vaba. Olen pesnud üksjagu päid ja isegi lõiganud paari meest.

Ilm on olnud väliseks tegevuseks mitte eriti sobiv, pole olnud ühtegi päeva ilma vihmavarjuta. Nii umbes seitse kraadi sooja ja niiske. 

Naabri aias on hurmaad valmis saanud. Tore puu, laseb lehed maha aga viljad on küljes.

Märkamatult on üle poole Sloveenia praktika ajast möödunud!

Proovisin ära ühe kohaliku kuulsa magustoidu nimega Kremšnita. See on Bledi järve kandist pärit ja nüüd juba ammu üle Sloveenia levinud mitte väga magus kook, mis on kaetud lehttaignaga, selle all on vahukoore kiht ja kõige all midagi buberti taolist. Päris hea.

Pühapäev 17.11

Ilm oli hommikul ootamatult ilus ja isegi päike paistis pikemat aega. Tänaseks teemaks oli mul plaanitud Tivoli mäe külastus. See on suur mägi Ljublana linnas, metsaga kaetud ja jalutamiskohaks tundus et enamasti kohalikule inimesele. Tõusud ja laskumised on ka ja kohati märkimisväärsed. Kes tahab see jookseb, jalutab või sõidab jalgrattaga. Hästi palju on koertega jalutajaid ja koerad ei ole rihma otsas vaid ajavad vaikselt omi asju ja eriti isegi üksteisest välja ei tee.

Mäe otsas on loomulikult kirik. Kahjuks küll hetkel remondis. 

Kes vaeva ette on võtnud ja üles jõudnud, see saab ennast kosutada väikese eine või lihtsalt kohviga. Ka tundus see olevat gruppidele kogunemise kohaks.

Vaated mäelt muidugi järjekordselt imelised.

Linna pool mäeküljes on korrastatud prantsuse aia moodi pargiosa, jalgteede ja paari lossi moodi majaga.

Et tasakaalustada päeva sportlikku poolt külastasin vastukaaluks rahvuslikku kunstimuuseumi. Suuruse poolest meie KUMU-ga võrrelda ei anna aga kunsti oli küll.  Kaks muuseumi piigat käisid mul kogu aeg sabas, olin täna suht ainuke külastaja. Kas pildistada tohtis või mitte ei tea, aga ühe kõpsu uhkest saalist salaja tegin.

Laupäev

Täna ja homme kaks vaba päeva!

Et aeg mitte raisku ei läheks tegin plaanid juba reede õhtul valmis. Et kui ilm vähegi lubab, siis alustan kaugemalt peale ja käin Bled´i järve ääres ära. Bussijaamast umbes tunnike sõitu ja maksab 6,30 üks ots. Aga tasus minna, sest ilm kannatas ära ja isegi päikest oli.

Järv ise mägede vahel ja muidugi imeilus. Sloveenial on üksainuke looduslik saar ja see asub Bled´i järve keskel. Muidugi on sellele kirik peale ehitatud. Ümber järve tiir on umbes kuus kilomeetrit meeldivat jalutuskäiku.

Vaatamisväärsus omaette on Bled´i kindlus. 

Ronisin ikka üles ka. 

Vaatamisväärsusi on hea külastada kohe hommikuti, kui mäest alla hakkasin minema, saabusid alles jaapani ja hiina turistibussid. Nad jooksevad ikka hullunult ringi ja jälitavad iseendid oma kaameratega.

Minu üllatuseks istusid kalda ääres ka kalamehed. Aga sellist varustust ei ole ma veel enne kohanud. Tegelt ei ole ma üleüldse kala-huviline, aga agregaat hakkas silma. Ise istuvad nad veits eemal varjumise värvi telgi all. Miks see hea on ei tea.

Paadininadele on plotti augud lõigatud. Väga kaval, saab kohe otse ja kuiva jalaga.

Olimpijski Veslaški Center Bled.

Sloveenia sõudjatel on küll kaunis koht treeningute jaoks. 2000 m distants on järve vastaskaldani poidega tähistatud.